Lisan, et sellel aastal on (2 võistlust on jäänud) keskmine 1211 ja üle 1200 laskjaid on 6.
Kommentaariks ütlen järgmist: Nagu näha on alates 1992 aastat tulemused märgatavalt langenud (va. üks tõus). Sellest ajast alates ei olnud mingisugust koondist(koondise osas võin eksida) ega tugevatel välisvõistlustel käimist. Sellise kurva langemise vastukaaluks võttis Järvakandi Vibuklubi Ilves trenni uued noored (päris palju). Hakks ka toimuma koondise moodustamine 2002a. EM-ks. Seal käidi! Samuti 2003 noorte EM-l. Järgmisel aastal oli noorte MM Inglismaal, kus 6st võistlejast 5 olid tüdrukud ja need ka Järvakandist. Nendel aastatel olid juba koondisenormid ja täitjad said vibuliidu rahadega võistlema. Normid tõusid iga aastaga ja käidi võistlemas. A normi täitjad ei pidanud ise maksma ning B n. laskjad, enda otsitud finantsi eest. 2006 aastal saime Euroopa naiste 9. koha (üks nendest järvakandi noortest) ja maailma kadettide 5. (Viljandi neiu). Tulemused tõusid, süsteem toimis.
LIIGA HÄSTI HAKKAS MINEMA.
2007 aastal oli üks koondise laager, vibuliidus uued juhid, uued tuuled (samasugused nagu kuni 21. sajandi alguseni). Juhatuse liikmed ei mõistnud norme (mitte kõik!), raha ei otsitud - keskmine tulemus kohe langes. Sellel aastal siiski parimate tulemused tõusid aga ülejäänute mahajäämist see ei korva.
Ennustan: Järgmisel aastal keskmine langeb, üle 1200 laskjate arv väheneb või jääb samaks aga tippide tulemused tõusevad. Nemad tahavad maailma parimateks saada ja teevad kõike ka vibuliidu toetuseta.
Meeste sama graafik. PS! FITA-1 on meil 90m+70m+50m+30m.
Lisan, et sellel aastal on (2 võistlust on jäänud) keskmine 1202 ja üle 1200 laskjaid on 4. Uhkusega ütlen, et kesimise tõusus on ka minu käsi mängus.
Kommentaariks ütlen järgmist: Veel 1996 aastal käis Raul Kivilo olümpial ja lasi seal Eesti rekordi. 1992 oli Kivilo ka Barcelonas. 1991 oli meeste tulemuse tippaeg (keskmine 1210). Vanad koondislased lasid tugeva aluspõhja najal. 96. aastani tegutses Kivilo olümpiavõidu nimel. Edasi ei olnud kellegil (va. Kivilo) erilist ambitsiooni. Koondist ei olnud ammu (arvan et N-liidu lagunemisega kadus see nagu naistelgi) Tehti noorteööd, kust kedagi ei tulnud täiskasvanute klassi. Vahepeal "susisid" sisse endise laskjad heade tulemustega kuid 2002 aastal lubati liidu rahadega EM-le. Kohe toimus tõus. Kuna võistlussõiduga oli jamad ja õhkkond ei olnud hea, siis needki, kes ennast vormi ajasid, jätsid laskmise pooleli. Koondise normid tõusid, laagrid toimusid ja tulemused suurenesid kindlalt.
Sellel aastal nagu enne seletasin, oli tugev liidu toetuse puudujääk. 18h enne väljalendu MM-le ei teadnud ükski koondislane, kas sõit toimub või... Juhatuse liikmed rääkisid kõik erinevat juttu. Selline suhtumine oli juba aasta algusest ning sportlastel oli tõsine mõttetu pinge peal. (Võrdleksin Kristina dopinguskandaaliga enne Salt Lake City olümpiamänge) Vaatamata tippude tulemuste paranemisele ei võetud ühtegi olümpiakohta nii meestes kui ka naistes. Vähemalt 1 oli meie 3 aasta töö eesmärk ja ka Eesti Olümpiakomitee oma!
Ennustan: Tippude tulemused paranevad, kekmine tulemus langeb ja 1200 laskjate arv väheneb või jääb samaks.
Graafikud on võetud www.vibuklubiilves.ee
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar